laupäev, 19. mai 2012
:
Mul on väsimus, kuid samas tahaks midagi teha. Tahaks end ilusaks teha ja nautida seda vapustavat ilma, mis täna imekombel on. Naljakas, et kui ma Tallinnast eemal olen, tahan sinna ja kui ma seal olen, tahan siia. Pani mõtlema, et ilmselgelt ma ei tea veel päris kindlalt, mida ma tahan. See on samas loogiline.Ma vihkan seda, et ma pean reaalselt mõtlema hakkama ja enda kulutusi piirama. Olen seda vähemalt viimased kaks nädalat mõelnud, kuid teostanud ei ole. Äkki olen ma nõrk. : 3
Veel naljakam neist faktidest on asjaolu, et tegelikult ma mõtlen veel paljudest asjadest, mida ma tahaks siia kirjutada, kuid samas ka ei taha. Võib-olla seetõttu, et antud aeg tundub liiga kiirelt mööduvat. Alles oli eile, või isegi üle-eile ja päevad enne seda.
Ning v[NEU] jääb veel 24h mu kaaslaseks sellel guilt tripil.
Ma tunnen end igatpidi ilusana ja õigena. Huvitav, kas see on väga vale.. Tahan midagi sama ilusat paberile luua.
Ja siis veidi seda ka~
~Miyu.
laupäev, 5. mai 2012
:
Ma tunnen end iga päevaga aina räpasemalt, aga see ei huvita mind. Ma pole käinud 3 või 4 päeva pesemas, aga mulle meeldib kuidas ühiskonna kõnts minu kehal ladestub. See tekitab minus värelevat ekstaasi tunnet. Soovin et saaksin enda nahast välja pugeda ning tantsida inimloomade keskel verise lihasmassina nende vibratsioonide saatel.Ma kujutan ette, kuidas ma puren ja lömastan teised füüsiliselt, sest vaimne ei ole piisav. Tahan rebida nende nahka enda teravate hammastega, et välja tuua nende tõelist palet. Selleks hetkeks ei oleks mul enam tundeid, ainult vibratsioonid mis lainetena mind edasi kannavad.
Tahaks murda iga viimse kui luu ta kehas ning teha neist kondijahu. Ma võtaksin tema naha ja teeksin endale sellest kindad. Ma paneksin need kindad kätte ning ajaksin ta kortsus lihased läbi hakklihamasina. Ma segaksin kõik kokku, pakendaksin selle sita keskkonda ja söödaksin seda vorsti enda lastele.
Ma soovin inimkonna lõppu ning enese algust.
~Miyu.
teisipäev, 1. mai 2012
:
Ma vahel soovin, et kõik kaoks koos minuga kuskile musta auku, kust mitte keegi ei saaks mind enam sügavamale suruda. Kust mitte keegi ei näeks mulle enam sitta näkku pilduda või mind kägistada.Vahel mulle öeldakse, et ma soovin liiga palju aga kas mitte soov ei ole samm ligemale teostusele? Targad ütlevad et inimene peaks olema ettevaatlik sellega, mida ta soovib. Ma ei ole, sest ma tean et see ei ole reaalsus kus me elame.
Huvitav, millised on meie kõigi prillid. Veelgi huvitavam sellest tundub olevat, milline on see reaalsus mida meie prillid varjavad. See muudab mind ebakindlaks, kuid samas hoiab taltsana.
Ka rumalad inimesed võiksid olla rass omaette, ma korraldaks genotsiidi.
~Miyu.
:
Ma ei saa aru, mis mõttega üritab inimene teha selgeks midagi, mis talle endalegi selge pole. Otseloomulikult valitakse selleks kõige robustsemad meetodid ning ähvardav hoiak. Miks mitte kuulata teine inimene välja ning üritada aru saada tema väidetest selle asemel et tembeldada teist erinevateks asjadeks mida ta ei ole. Ma nii vihkan kui seda tehakse. Palun mine arene kuskil ning kasvata enda küljest võhiklikkus.~Miyu.
kolmapäev, 25. aprill 2012
:
See on nagu keeris, mis imeb sügavamale ja sügavamale ning järsult ära väsitab ja siis välja sülitab. Reaalsus imeb päikesepaistelisi ilmu ning inimesed situvad kõik kohad täis. Seda nimetatakse tavaliseks päevaks nädalas. Kurb kuivõrd tavaline on kaaslasele sita näkku määrimine. Tahaks neile seda sama paska naha alla süstida, nagu botoxit. Peaks ilukirurgiks hakkama.Ma vihkan kuidas inimesed enda lubadusi painutavad ning lõpuks murravad. Plaanid on inimestele, ehk siis kogunevate asjade list mida mitte kunagi ei tehta.
Huvitav, millal maailm lubaduste varust otsa jookseb. Räägitakse ju juba isegi heeliumi lõppemisest lähitulevikus.
~Miyu.
kolmapäev, 18. aprill 2012
:
Huvitav, kas kõik inimesed kel kõik korras on, tunnevad end tühjalt või noh.. Pigem ükskõikselt. Mul on kõik parimas korras ja siiski ma leian et midagi on puudu või on see hoopis ahnus, ma isegi ei tea. Vahet ei ole, kõik on korras.Samas mingisugused pulgad ikka veel keerlevad mu peas ja lahti harutamata sõlmed ning see ajab mind vaikselt juba hulluks sest ma ei tea mida ette võtta.
Tahaks teda praegu kallistada, või siis pigem emmata. Pikalt, nii et aeg korraks seisma jääks ja siis tagasi keriks. Huvitav, kuidas ta sinnamaani jõudis, aga vahet ei ole. Ta on tugev, hea.
Lähen alustan poole tunni pärast ilmselt uut tsüklit. Alkohol on kergelt kättesaadavaks muutunud ning see on hea, sest ma olen peaaegu igapäev midagi alkohoolset joonud, ma isegi ei oskaks ilma. Pask on see, et mul on suitsud ainult otsas. Aga see ei oma isegi praegu prioriteeti, sest veidi raha mul on selle tarbeks kõrvale pandud.
Tahaks laupäeva, mõnes mõttes kurb siiski. Mulle ei meeldi jätkuvalt võõrad naised, aga ka see ei oma mitte mingit tähtsust. Peaasi et ma inimese lähedust tunneksin ja kodunt välja saaksin.
Mulle tundub, et ma olen taas muutumas ilusaks. See on ülimalt positiivne. Peaks ikka veel mainima, et mulle nii meeldib blond olla, mis on tegelikult üllatav isegi.
Tänan lugu meenutamast.
~Miyu.
teisipäev, 3. aprill 2012
:
Mulle ei meeldi üldse saitide uuendused. Ei YouTube´i ega ka Blogger´i eesolev peale sunnitud uuendus. Asjad muutuav raskemini ligipääsetavaks ning koledaks. Kõik võiks vana viisi edasi minna, sama ka eluliselt.Suutsin käia ära Tartus, ennast kolmest veinist purju juua, halbu asju korda saata ning nakkuse külge saada. See on jube tunne, kui ei taju reaalsust, tuim on olla. Mõte liigub kui mitte terve inimese kombel, kui aus olla. Ma ei saa isegi aru, mida ma mõtlen. Tühi on olla (tänu nakkusele), kuid jutt kulgeb kuidagimoodi ja mitte niivõrd halvasti. Lennult.
Vahet pole vast see enesetunne suurt väga. Süda lihtsalt peksab nagu taun.
Halb on see, et vanad tunded on õhku tõusnud. Mulle ei meeldi see, sest ma tean et sellest ei tule niikuinii mitte midagi välja ja lõpuks olen mina see, keda kõrvale jäetakse ning maha tehakse. Või siis olen ma ise seda endale kogu aja ette kujutanud ning vabatahtlikult kõrvale astnud ja jätnud endale ise kõrvale jäetu mulje. Kuid samas vahel tuleb valikuid teha ning ka kõrvale astuda, sest nii on kõigile parem. Isegi kolmandatele ja neljandatele osapooltele. Ma ei teagi, mida tema minust praeguseks arvab üldse. Aga eks näis, kuidas asjad ise kulgema hakkavad, eks vaatab ja ootab. Äkki tuleb isegi midagi head ja ilusat, isegi kui see on vale, olen ka mina selle siiski vahelduse mõttes välja teeninud.
Otaku-fest ei ole üldse edenenud, pole suutnud enam. Kuid suvi on ees, siis ma viskan voodisse pikali, lasen kõik päiksepaistelised ja soojad ilmad endast mööda ning mattun sügavasse otaku-ness´i. Jääkski enamik rumalustest tegemata/ütlemata - kõik võidavad.
Ootan reedet, sest siis ma näen kedagi kes on mulle mingis mõttes lähedane, kuid keda ma pole veel kordagi näinud.
Lisaks loodan, et Jonatan on oma soenguga päriselt rahul, sest ma tahtsin et see oleks ilus ja pingutasin palju selle nimel. Minu meelest tuli ka päris hea välja - Asagi tukk. : )
Ma olen Deathgaze´ist jälle sisse võetud, rohkem kui kunagi varem.
Sooviks uuendusi, palju uuendusi.
~Miyu.